Õige taim õigesse kohta

Kuuleme seda lauset iga kord, kui juttu tuleb aiakujundusest. Mida see täpsemalt tähendab? Mida tuleb silmas pidada taimele õige koha leidmisel?

Siinkohal räägiksingi  taimevaliku peamistest põhimõtetest.

  1. Valgus

Rohelised taimed vajavad kasvamiseks valgust. Erinevad taimed vajavad oma elutsükli jooksul erineval hulgal valgust ja seetõttu on igal taimeliigil kasvamiseks oma eelistatud koht, arvestades otsese päikesevalguse hulka päevas. Aedniku elu lihtsustamiseks jagatakse taimed erinevate „valguskategooriate” järgi täispäikest vajavate, poolvarju ja varju taluvateks taimedeks.

„Päikeseline“ kasvukoht tähendab  seda, et taim vajab vähemalt kuus tundi otsest päikesevalgust päevas. Päikest armastavad taimed pärinevad enamasti soojema kliimaga piirkondadest ning taluvad seetõttu ka paremini põuda.

„Poolvari“ tähendab tavaliselt seda, et taimed vajavad kolm kuni kuus tundi otsest päikesevalgust päevas, vältides kõige kuumemat keskpäevapäikest.

„Varjuline“  kasvukoht tähendab, et taimed vajavad vähem kui kolm tundi otsest päikest päevas. Taimed on reeglina aeglase kasvuga ja sobivad suurepäraselt varjulistesse kasvukohtadesse.  

2. Pinnas ja niiskus

Mullast saavad taime juured toitaineid, õhku ja niiskust. Mullatüüp   sõltub mulla sisalduva savi ja liiva hulgast. Eestis on põhilisteks mullatüüpideks savi-, liiv- ja turvasmuld. Rasked savimullad hoivad hästi niiskust, rasked liivmullad aga kaotavad kiiresti niiskust. Mullad on rühmitatud ka happelisteks ja leeliselisteks. Osa taimi vajab kasvuks happelisemat mulda, teine osa edeneb hästi leeliselisel ehk aluselisel mullal. Kui mullareaktsioon pole taimede kasvuks sobiv, jäävad nad  kiratsema või hukkuvad hoopis. Mulla reaktsiooni märgitakse arvuliselt pH väärtusega ja see näitab vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni mullas. Sõltuvalt nende vahekorrast on muld kas happeline, neutraalne või leeliseline. Enamik kultuurtaimi eelistab nõrgalt happelist (pH 5,6–6,5) või neutraalset (pH 6,6–7,2) mulda. Tavaliselt ei talu nad mulla reaktsiooni üle pH 9 ja alla pH 3,5. Väiksemad kõrvalekalded ei põhjusta aga kohe taimede hukkumist.

pH väärtused ja mulla reaktsioon:
< 3,5 väga tugevasti happeline muld
3,6-4,5 tugevasti happeline muld
4,6-5,5 mõõdukalt happeline muld
5,6-6,5 nõrgalt happeline muld
6,6-7,2 neutraalne muld
7,3-8,4 leeliseline muld
> 8,5 tugevasti leeliseline muld

3. Külmakindlus ja talvekindlus

Taim peab sobima kliimasse, milles ta eksisteerib. Väga oluline on taime võime kohaneda külma ilmaga. Teeme vahet taime külmakindlusel, talvekindlusel ja pakasekindlusel.

Külmakindlus tähendab taime võimet taluda madalat temperatuuri. Püsilillede osas loetakse selleks 0-25 miinuskraadi. See tähendab, et antud miinuskraadide tulemusena kirjeldatav taim ei hukku. Küll aga võib taim hukkuda mitmete erinevate tegurite kokkulangevuse tõttu.

Pakasekindluseks loetakse taime võimet taluda temperatuuri, mis jääb alla 25 miinuskraadi.

Talvekindlus tähendab taime võimet taluda ebasoodsaid talvitusolusid: tugevat külma, haudumist, juurte lämbumist veega üleujutuse tõttu, kuivamist sügavalt läbikülmunud mullas. Samuti külma ja sooja kevadist vaheldumist.

Seega, külmakindlus ei ole veel talvekindlus, kuid talvekindel taim on alati vastupidav valik.

4. Kõrgus ja laiumine

Taimede valikul tuleks arvestada, kui kõrgeks ja laiaks kasvab taim 2-5 aasta möödumisel. Kõrged taimed on suurepärane valik, kui soovitakse varjata soovimatuid vaateid. Seda, kui palju taimed levivad, on vaja teada, et vältida soovimatut taimede üleküllastumist ning selleks, et arvestada taimede kaugust ühest sordist taimede istutamisel nii, et need üheks suureks puhmaks kokku sulanduksid.

5. Taimeliik

Taimeliike on väga palju, oma eripäraste iseloomulike joonte, kõrguse ja värvigammaga võimaldavad taimed luua lõputult palju erinevaid istutusstiile. Taimi võib jagada näiteks ühe- ja kaheaastasteks taimedeks, sibullilledeks, kõrrelisteks, põõsasteks ja puudeks.

Üheaastased taimed külvatakse seemnest, need kasvavad, õitsevad ja surevad ühe aasta jooksul. Mitmeaastased taimed elavad vähemalt kaks aastat, enamasti rohkem, jäävad talveks puhkeseisundisse ja tärkavad kevadel uuesti.

6. Dekoratiivsus

Taimede õisi, vilju, lehestikku ja vormi hinnatakse nende dekoratiivsuse ja visuaalsete omaduste tõttu. Taime lehed on erineva värvi, kuju ja tekstuuriga, lehed võivad erinevatel aastaaegadel värvi muuta. Kõige atraktiivsemad on kahtlemata ühe- ja kaheaastaste taimede õied. Taimed õitsevad eri aegadel ning istutusalade hoolikal kujundamisel on võimalik värvilisi õisi nautida kevadest sügiseni. Visualselt pakuvad huvi ka taimede seemed ja viljad, mis on  kenaks kontrastiks taimede rohelisele lehestikule. Taimede lõhn ergutab meie lõhnameelt.

7. Hoolitsus

Taimed nõuavad rohkem või vähem hoolt, seetõttu peaks taimede valikul mõtlema, kui palju aega ja hoolt saame taimedele pakkuda. Taimed vajavad korrapärast kastmist, väetamist, närtsinud õite eemaldamist, rohimist. Lisaks tuleb teha hooajalisi töid, näiteks okste lõikamine, sügisel närtsinud taimede mahalõikamine, kevadel ja sügisel taimede jagamine ja ümberistutamine.

Nende seitsme põhimõtte järgimine, lisaks veidi uurimistööd nende taimede kohta, mida sooviksite enda aeda, või nende kohta, mis aias kipuvad kiratsema, nende ümberpaigutamine ning uute sobivate taimede ostmine eeltoodud seitset põhimõtet silmas pidades peaks teie aias tegema imet!

Leidke oma aia erinevatesse kasvukohtadesse sobivad taimed meie e-poest!

Aiatrendid 2021

Põgenemine maale – maal hea stressi maandada ja tunda lähedust loodusega. Enne maale minekut soovitakse aga maamaja ilusamaks muuta, kaunistatakse terrassid ja trepid taimepottidega, korrastatakse…
Read More

Roosidele seltsiks

Roosid ei pea end peenras üksikuna tundma, paljud taimed on roosidele suurepäraseks kaaslaseks. Lavendel on üheks enam kasutatavatest taimedest roosipeenras, sest lisaks suurepärasele värvikombinatsioonile, mida…
Read More

Õige taim õigesse kohta

Kuuleme seda lauset iga kord, kui juttu tuleb aiakujundusest. Mida see täpsemalt tähendab? Mida tuleb silmas pidada taimele õige koha leidmisel? Siinkohal räägiksingi  taimevaliku peamistest…
Read More